Soome Vabariigi presidendi Sauli Niinistö banketikõne Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi ja härra Georgi-Rene Maksimovski auks Soome presidendilossis 7. märtsil 2017

Kohtume lühikese aja jooksul juba kolmandat korda. Riikide niivõrd tihe suhtlus ja koostöö on küllaltki harv nähtus, aga Soome ja Eesti puhul käib see asja juurde.

Meie ühine ja kohati ka erinev ajalugu on selgelt meeles just praegu, kus Soome vabariigi väljakuulutamisest on äsja möödunud 100 aastat ning Eestigi on sellel künnisel. Vahel surutakse väiksemate riikide ajalookäsitlus suuremate ja võimsamate riikide poolt alla. Meie aga pole sellega leppinud. Meie loo pajatavad regilaulud. Ka infotehnoloogiaajastul on neil on endiselt täita oluline roll.

Meie iseseisvuse olulisemad hetked on paljuski kokku põimunud. Soome ja Eesti iseseisvuse väljakuulutamise vahel on kõigest 11 nädalat. Soome võitlejad tulid Eesti vabadussõjas võidu saavutanud eestlastele välisvaenlase vastu appi. Jätkusõjas tulid eestlastest vabatahtlikud, „soomepoisid“, aga soomlastele appi. Seda auvõlga ei unusta soomlased iialgi.

Vaatamata jagatud kogemustele on meie poliitilises ajaloos ka erinevusi. Pole mingi ime, et vahel meie vaated erinevad, meil on väikseid erimeelsusi ja rõhutame erinevaid asju. Ei maksa heituda! Peaasi, et teineteise seisukohti austame. Kui piisavalt tihti kohtume, saame teineteise argumendid ära kuulata. Nii ei kaugene me teineteisest, vaid toimub lähenemine.

* * *

Läänemaailmas valitseb segane aeg. Euroopa kontekstis oleme harjunud demokraatiat, usaldusväärset meediat, võrdõiguslikkust ja õigusriiki iseenesestmõistetavaks pidama. Nüüd on need aga segunenud ebaselgust põhjustavate asjaoludega. Kontrollimatu ränne, üha tugevnev äärmuslik populism ja sallimatus on koos majandusliku ebakindlusega loonud uue ühiskondliku suuna. Ka pole me terrorismist puutumata jäänud. Nices sai surma eestlasi ning Brüsselis sai vigastada soomlasi.

Probleeme on ka meie ühisel Läänemerel. Alaga on seotud teatud geopoliitilised huvid, mille lahtumine pole kuigi tõenäoline. See suurendab meie piirkonnas pingeid.

Arvan, et need pinged kajastavad üldisemat rahvusvahelist olukorda. Sellele vaatamata avaldavad need meile negatiivset mõju. Tekkinud on ebakindluse ja ettearvamatuse õhkkond, mis on ebameeldiv just väikestele rahvusvahelisest õigusest kinnipidavatele riikidele.

Eesti ja Soome tuginevad rahvusvahelisele õigusele ning meil on õigus ja isegi kohustus nõuda selle järgimist. Kuigi suurriikidel on mõnikord kalduvus eeskirju enda huvides tõlgendada, peab reaalne tegevus olema õiguspärane. Ainult siis saab seda nõuda ka teistelt. Soome ja Eesti on nii EL-i kui ka muude rahvusvaheliste kohustuste täitmisel andnud oma panuse. Seda pannakse tähele ja hinnatakse.

Pelgalt väärtustest ja eeskujust aga alati ei piisa. Pingete leevendamiseks ning koostöö ja ühtse struktuuri väärtustamiseks vajame initsiatiivi ning peame tegema jõupingutusi. Heaks näiteks on eelmisel nädalal Helsingis toimunud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) töörühma koosolek. Mul on hea meel, et kohtumine toimus ja et see ka edaspidi toimub. Soovin Eestit tänada toe eest selle algatamisel.

Kõigele vaatamata pole me üksi, vaid kahekesi. Ühte Euroopa Liit, vastastikune solidaarsus ning lahenduste leidmine on meie endi kätes. Usun, et Eesti saab aasta teisel poolel olema arukas EL-i eesistujariik. Soome toetab Eestit selle ülesande täitmisel täielikult.

EL vajab reforme ja keskenduda tuleb kodanikele lisaväärtust loovatele tegevustele. Siinkohal meenub näiteks kodanikele julgeoleku tagamine. Kiputakse unustama, et Soome ja Eesti majandus ning tihe suhtlemine inimeste vahel on peamiselt EL-i teene. Ilma liidu toetuseta poleks saanud Soome lahe piirkonnas tagada praeguses ulatuses tööjõu liikuvust ning ellu viia energia- ja taristuprojekte.

* * *

Eesti taasiseseisvumise järel nägi Soome uues naabris kohe partnerit. Soome 100. aastapäeva lööksõna on „Üheskoos!“ Lööksõna algne idee tuleneb ilmselt soomlaste ühisest püüdest muuta see aastapäev eriliseks, kuid seda lööksõna saab kasutada ka Soome ja Eesti suhete kirjeldamiseks. Loodame, et see kõlab ka mujal Euroopas.

Lennart Meri sõnu kasutades on inimestel ja koguni põlvkondadel tihti kiusatus öelda, et tehaolev töö on juba tehtud. Ent vaatamata sellele, et meie rahvusriikidel on peaaegu ühine aastapäev, ei saa me seda öelda: meie teekond ja koostöö alles algavad.
Tõstkem klaasid põlvest-põlve pärandatavate regilaulude, ühise meele ja keele terviseks kõigis ilmingutes!