Lugupeetav kolleeg, hea Toomas Hendrik, hea Ieva,
Armsad sõbrad,
Suur osa teist eestlastest, kes te siin viibite, ei vaja minu kõnest laual olevat tõlget. See on ainulaadne. Keelest ilmneb kahe mereäärse rahva kokkukuuluvuse vaim. Keel ja ajalugu, sihid ja vajadused, inimesed ja nende lood on sidunud meie maad ja rahvad kokku nii kaua kui inimesi on Soome lahe kallastel elanud.
Esimesed ülestähendused üle Soome lahe toimunud kontaktide kohta on pärit juba ammusest 14. sajandist. Soomlased tõid kevadel Eestisse kala ja sügisel viisid tasuna tagasi rukist. Kaubavahetuse aluseks oli usaldus ja ühised vajadused. Usaldust ei tasunud petta. Ühiselu katkestas vägivaldselt sõda ning hilisem nõukogude okupatsioon Eestis. Lõunakaldarahvas oli sunnitud selja mere poole pöörama ning lahti ütlema sajandeid kestnud traditsioonist liikuda meritsi, ajada äri ning sõlmida kontakte üle Soome lahe.
Mitmekümne aasta jooksul puudusid kontaktid täielikult. Laevaühenduse ja Soome televisiooni kaudu hakkasid sidemed aeglaselt, kuid kindlalt jälle elujõudu saama. Rahvaste tiheda läbikäimise esimeseks sammuks oli viisavabadus. Seejärel tulid EL ja Schengen ning Eesti ja Soome on nende kaudu tänasel päeval inimeste ja majanduselu ühtne tervik.
Kontakte ei ole ilma inimesteta, kes neid loovad ja hoiavad. Sestap on olnud oluline, et meil Sinuga, Toomas Hendrik, on olnud rohkelt võimalusi kontaktis olla, nii näost-näkku kui ka telefonitsi. Kõiki suhteid tuleb aktiivselt elus hoida.
Läänemere regiooni olukord pole ammu olnud nii pinev. Murelikult jälgime nii ütluste tonaalsust kui ka sõjaväelist liikumist. Ajaloo ja geopoliitika valguses on Balti riikide mure ja soov NATO järjest tugevamast kohalolust mõistetav. Soome pakub regioonis stabiilsust oma välis- ja julgeolekupoliitika kaudu, mis hõlmab tõsiseltvõetavat rahvuslikku riigikaitset, koostööd ELi, NATO ja Põhjamaadega, samuti dialoogi Venemaaga.
Head kuulajad,
Ajalugu mõjutab rahva elu isegi siis, kui seda enam ei mäletata. Loodan, et meil oleks mõlemalt poolt ikka ja jälle jaksu naabri ajaloost huvituda. Erinevate kogemuste arvestamine ning nende põhjustesse süüvimine viib mõistmiseni – mõnikord ka omaenda kogemuste parema analüüsini.
Kultuuril on selles oluline roll, ning ma ei pea siinkohal silmas pelgalt Presidendi DJ esinemisi. Noorele põlvkonnale võib tunduda naabermaa ajalugu õpiku järgi uurida raskevõitu, hea kui omaenese ajalugu selgeks saab. Soome režissööri filmi ”Vehkleja” lugu jutustab nõukogude okupatsiooni ajast. Selle keskmes on kirjeldus sellest, kuidas ühiskonda hirmu abil kontrolliti. Filmi rahvusvaheline menu tõestab, et lugu läheb korda ka teistele rahvastele.
Kuid mis tähendus on Soome ja Eesti vahel riigipiiril? Meie majandused on praktiliselt teineteisega lõimunud, miljonid sõidavad naaberriiki tööle või vaba aega veetma. Vahel ununeb, et ollakse välismaal. Inimeste argised vajadused panevad ka ametnikele kohustused. Võtmesõnaks on digitaalsus. Vajame teenuseid, mida saab mõlemal pool lahte sujuvalt pakkuda ja kasutada. ELi regioonis on sellise tehnoloogia järele nõudlust rohkem kui varem.
Kuna meie majandused on teineteisega tihedalt lõimunud, tuleb vaagida ja kujundada ka jägmisi samme. Seda tehti täna ka Mektory tulevikufoorumil. Mõlemas riigis on vajadus uuenduste järele ja valitsused on oma uuendusmeelsust kirjalikult väljendanud ka valitsusprogrammides. Soome ja Eesti on väikesed, innovaatilised, kõrge haridustasemega oskusteabemaad. Seda tasub ühiselt ära kasutada. Usun, et aruteludest sündis teostatavaid ideid, kuid meeldejäävaim oli ürituse vaimsus. See oli optimistlik. Sama vaimsust vajame praegu nii Soomes, Eestis kui kogu Euroopa Liidus.
Head kuulajad,
Asetasin täna pärja vabatahtlikena Soomes võidelnud Eesti sõdurite mälestusmärgile. Koht avaldas sügavat muljet ning kohtumised veteranidega olid erakordsed. Soomepoiste moto ”Soome vabaduse ja Eesti au eest” on suure jõuga sõnum. Presidentidena kirjutasime koos eessõna möödunud aastal ilmunud persoonilugude kogumikule. Suurepärane, et nende lood on tulevastele põlvedele üles tähendatud.
Asetasin pärja ka Vabadussõja mälestusmärgile. Sellega mälestatakse Eesti võitlejate kõrval ka Põhja poegi, Soome mehi, kes tulid toetama Eesti vabdusvõitlust. Nemad tegid oma iseseisva otsuse tulla naabrile appi.
Meie noored pole näinud sõda ega võitlusi iseseisvumise nimel. Ajad muutuvad, kuid tihedad sidemed püsivad. Naabermaa annab nüüd võimaluse tööks ja õppimiseks või muretult lõbutsemiseks. Kahe rahva elu on tihedalt läbi põimunud.
Soome ja Eesti teevad ettevalmistusi oma 100. aastapäeva pidustusteks. Kavatsus on neid tähtpäevi ka koos tähistada. Ühine ajalugu seob meie pidupäevi.
Soovin tõsta klaasi Eesti eduloo ja selle tegijate ning meie riikide tuleviku auks.
Terviseks!